Selle projekti raames läbib vähemalt 100 000 Eesti inimest praktilise AI-töötoa ning õpib juurde tulevikuks vajalikke uusi oskusi. Lisaks võtavad inimesed kokku vähemalt 1 miljon väikest AI-teemalist õpiampsu ehk minikoolitust.

Projekti eesmärk on aidata Eesti inimestel mõista, kuidas tehisaru mõjutab erinevaid ameteid ja rolle, vähendada hirme ning suurendada oskust hinnata tehisaru võimalusi, riske, piiranguid ja usaldusväärsust.

Esimesed töötoad algavad kohe, iga huviline saab end juba praegu kirja panna Eesti.ai kodulehel. Mõne kuu jooksul aitame luua digikeskkonna, kuhu hakkab tekkima koolituste infot üle Eesti.

Vastutaja: Riigikantselei, Eesti.ai tiim

Eesti.ai eesmärgiks on aidata panna Eestis tehisaru tööle süsteemselt paljudes valdkondades ja teha see majanduslikult kasulikuks. Eesmärgiks on tootlikkuse kasv, äri ümberkorraldamine uueks ajastuks ning uute AI-põhiste toodete loomine.

Selle projekti raames tehakse ettevõtetele mentorprogramme, häkatone ning koolitusi, et seda kõike saavutada.

Vastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Tehisaru osak on mõeldud ettevõtetele, et aidata neil ilma liigse bürokraatiata kiiresti testida ja töösse panna AI-lahendusi. Projekti eesmärk on kiirendada tehisaru kasutuselevõttu Eesti ettevõtetes.

Vastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Tehisaru arendusgrandi fookus on tööstusel ja selle väärtusahelal, robootikal ning muul füüsilisel AI-l ja tervishoiul. Eesmärk on toetada tehisaru testimist ja rakendamist ettevõtetes, tõsta tootlikkust, kasvatada lisandväärtust ning suurendada ekspordivõimekust.

Vastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Eesti õigusloomes tehakse praegu suur osa võrdlustest, ristkontrollidest ja kooskõlastuste läbitöötamisest käsitsi. Seetõttu võivad vastuolud, kattuvused, viitevead ja ülevõtmislüngad ilmneda alles menetluse hilisemas etapis, mis aeglustab protsessi ja suurendab vigade ohtu.

Projekti eesmärk on parandada õigusloome kvaliteeti ja tõhusust, luues tehisarulahendused analüüsiks,  kommentaaride koondamiseks, Euroopa Liidu ja Eesti õiguse vastuolude, kattuvuste ja võimalike vigade tuvastamiseks.

Vastutaja: Justiits- ja Digiministeerium

Projekti käigus töötatakse välja tööriistad, mis aitavad koostada lihthankeks vajalikke dokumente, leida sobivaid pakkujaid, toetada läbirääkimisi ning hinnata infosüsteemide kirjelduste ja lahenduste vastavust kehtivatele nõuetele. Eesmärk on muuta avaliku sektori hankemenetlus kiiremaks, kvaliteetsemaks ja nõuetele vastavamaks.

Vastutaja: Justiits- ja Digiministeerium

Tehisaru kasutamine avalikus sektoris on praegu killustatud ja juhuslik, kuna puudub ühtne raamistik selle juhtimiseks, riskide hindamiseks ja tasuvuse mõõtmiseks.

Selle projektiga teeme AI-töövahendid avaliku sektori töötajatele lihtsasti kättesaadavaks, tegeleme nende süsteemse kasutuselevõtuga ning loome eeldused tehisaru laiemaks praktiliseks kasutuseks avalikus sektoris.

Vastutaja: Justiits- ja Digiministeerium

Eesti kohalikust arvutusvõimekusest sõltub riigi võime arendada, rakendada ja hallata järgmise põlvkonna digiteenuseid. Praegu ei ole meil seda võimsust piisavalt. Projekti eesmärk on kaardistada nõudlus avalikus ja erasektoris, et teha otsus, millisel määral ja kujul on riigil vaja tehisaru jaoks enda arvutustaristut.

Vastutaja: Justiits- ja Digiministeerium

Tehisaru areng muudab õppimist kiiremini kui haridussüsteem jõuab kohaneda. Eesti on tegutsenud Euroopa Liidus esimese riigina otsustavalt: TI-Hüpe on ühe aastaga välja arendanud ja käivitanud Euroopa esimese üleriigilise tehisaru haridusprogrammi. Järgmisel kooliaastal on eesmärk kasvatada praegu gümnaasiumides käivitatud TI-Hüpe süsteemseks haridusprogrammiks, mis tähendab põhikooliõpetajate koolitamist ning gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele AI-tööriistade kätteandmist ja nende kasutama õpetamist.

Vastutajad: Haridus- ja Teadusministeerium, SA TI-Hüpe

Digitaalsete haridusteenuste andmevahetus Eestis on killustunud. Õppetööga seotud andmed on erinevatel platvormidel ja puudub võimalus neid omavahel siduda ja / või ühelt platvormilt teisele liigutada. Andmed ei liigu õpilasega kaasa koolide ja haridustasemete vahel. Kui need andmed oleksid korras, saaks hariduses teha paremaid ja kiiremaid otsuseid ning luua uusi AI-põhiseid teenuseid.

Selle projekti eesmärk on luua hariduses X-teega sarnane raamistik, mis võimaldaks andmeid liigutada õpilaste, koolide, lapsevanemate, teenusepakkujate ja Eesti Hariduse Infosüsteemi vahel.

Vastutaja: Haridus- ja Teadusministeerium

Praegused suured keelemudelid eksivad tihti Eesti-teemaliste teadmiste, eesti keele stiili ja terminite osas, sest neil puuduvad eestikeelsed andmestikud, et eesti keelt ja kultuuri päriselt mõista, mitte ainult ladusalt tõlkida. Avatud lähtekoodiga mudelid, mis on kasutatavad tundlikes valdkondades (riigikaitse, tervishoid, haldus), on selles eriti nõrgad.

Selle projekti eesmärk on luua esimene avalik eestikeelne järelõppeandmestik ehk vähemalt 10 000 eestikeelset inimhinnangut, mis kataks olulisemad valdkonnad ning vastaks rahvusvahelisele standardile. Projekti tulemuseks on vähemalt ühe avatud keelemudeli mõõdetav paranemine.

Vastutaja: Eesti Keele Instituut

Täna kasutavad Eesti perearstid mitut erinevat ja omavahel mitteühilduvat IT-süsteemi. Ligi pool vastuvõtuajast kulub vastuvõtu dokumenteerimisele ja patsiendiga seotud andmete otsimisele ning ligi pool perearstidest puutub iga nädal kokku IT-süsteemide tõrgetega.

Selle projekti üheks kõige olulisemaks eesmärgiks on kiirendada neid tegevusi poole võrra. Vaja on kaardistada turul olevad sobivad AI-tooted ja liidestada vähemalt üks selline AI-toode reaalselt perearstide platvormiga.

Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa

Kiirabibrigaadid kulutavad täna väga suure väljakutse ajast juhtumi dokumenteerimisele, mis vähendab patsiendile pühendatud aega.

Selle projekti eesmärk on vähendada kiirabikaardi täitmisele kuluvat aega automaatse transkriptsiooni abil ja parandada väljakutsega tekkinud andmete kvaliteeti.

Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa

Tänased tervishoiuteenused keskenduvad suures osas sümptomite ravile ning haiguste ennetamine jääb tagaplaanile. See aga tähendab, et kulud on tegelikult suured, sest haigused progresseeruvad.

Selle projekti eesmärk on muuta tervishoiusüsteem kulutõhusamaks ning tegeleda haigustega süsteemselt juba varasemas faasis.

Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

Eesti tervishoius puudub ühtne ja toimiv lahendus kliiniliste andmete ühekordseks kogumiseks ravi käigus ning nende süstemaatiliseks kasutamiseks kvaliteedijuhtimises, rahastamises, poliitikakujundamises ja teaduses.

Selle projekti eesmärgiks on riskirühmade kiirem tuvastamine (fookuses kardioloogia). Väheneb käsitöö maht kvaliteediindikaatorite arvutamises, raporteerimises ja andmete ettevalmistamises. Näiteks üks käsitsi tehtud kvaliteediaudit maksab praegu 50 000 kuni 100 000 eurot ja on valmides juba aegunud. Andmering toodab sama info automaatselt, korduvalt ja aja jooksul järjest parema kvaliteediga.

Süsteem tasub end ära, kui asendab 5 kuni 6 praegu käsitsitehtavat auditit aastas.

Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Kliinikum