„Arstidel, õpetajatel, raamatupidajatel, personalitöötajatel, muusikutel, tõlkijatel ja väga paljudel teistel inimestel jääb tehisaru kasutades rohkem aega sisulisele tööle, õppimisele ja inimestega tegelemisele. Vähem aega kulub info otsimisele, paberitööle ja rutiinsetele ülesannetele. Jääb ka rohkem vaba aega endale ja perele,“ ütles Michal.
„Ettevõtetel võimaldab tehisaru tootlikkust tõsta, riigil aga pakkuda kiiremaid ja paremaid teenuseid. Eestile saaks meie ambitsioon tuua ka märkimisväärse majandusliku kasu. Kui oleme kümne aasta pärast Euroopa liider tehisaru rakendamises, võib see kasvatada majandust 1–2% aastas ehk 400–800 miljoni euro võrra,“ lausus peaminister.
„Ükski muutus ei juhtu iseenesest ja üleöö. Oleme seadnud eesmärgiks, et järgmise 18 kuu jooksul osaleb vähemalt 100 000 inimest tehisaru õpitubades üle Eesti. Julgustan kõiki aktiivselt osalema, õpitoad on huvilistele tasuta,“ märkis peaminister.
Eesti.ai nõukoja esimehe Markus Villigu sõnul on algatuse tähelepanu lisaks strateegilistele eesmärkidele suunatud ka selle praktilisele mõjule. „Me lihtsalt ei räägi tehisarust, vaid paneme selle inimeste, riigi ja ettevõtete heaks tööle. Oleme valinud esimesed 15 projekti, mis muudavad päriselt seda, kuidas töötatakse, õpitakse ja teenuseid pakutakse,“ sõnas Villig.
Eesti.ai tiimijuht Kirke Maar lausus, et algatuse keskmes on inimeste oskused ja laiapõhjaline kaasamine. „Eestlastest võiks saada maailma kõige AI-targem rahvas. See tähendab oskusi, lihtsalt kasutatavaid tööriistu ja võimalust igal inimesel tehisaru oma töös ja igapäevaelus katsetada. Tahame, et tehisaru kasutamise oskus ei jääks vaid väheste eeliseks, vaid kujuneks loomulikuks osaks Eesti inimeste teadmistest ja tööelust,“ ütles Maar.
Esimese 15 pilootprojekti seas on projektid inimeste oskuste arendamise, tervishoiu, ettevõtluse, avaliku sektori, hariduse ja taristu valdkondades. Näiteks arendatakse tehisarul põhinevaid lahendusi perearstide infosüsteemis ja e-kiirabis, et vähendada dokumenteerimisele kuluvat aega ning anda arstidele rohkem võimalust patsientidega tegelemiseks. Kõigi projektide puhul on keskne põhimõte, et iga algatus peab looma mõõdetavat väärtust ajas, rahas või kvaliteedis.
Eesti.ai raames toimuvad üle Eesti praktilised töötoad, millest esimene toimub täna Tallinnas. Järgmised töötoad leiavad aset Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Täpsem info õpitubade kohta täieneb pidevalt ja on leitav aadressilt Eesti.ai.
Lisaks kutsub Eesti.ai üles esitama avaliku probleemikorje kaudu ettepanekuid selle kohta, millistes elu- ja töövaldkondades võiks tehisaru aidata lahendada probleeme ning luua inimestele ja ühiskonnale lisaväärtust. Oodatud on ettepanekud näiteks selle kohta, kuidas tehisaru saaks vähendada ajakulu, parandada teenuste kvaliteeti, muuta tööprotsesse sujuvamaks või aidata lahendada mõnd kitsaskohta. Ettepanekuid saab saata aadressil [email protected].
Eesti.ai projektide infoga saab tutvuda siin:
Fotod nõukoja esimesest istungist: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720332965277
